Teistmoodi idakallas ehk kohtumine tundmatuga

Nädal tagasi alustasime oma viimast seiklust enne Austraaliast lahkumist. Barossa on vaieldamatult üks meie lemmikpaiku siin ning see on koht, mida jääme mõmiseva nostalgiaga meenutama. Loodan, et sinna viib mu tee mind kord ka tagasi..

Igatahes teekond idakaldale oli kindlasti huvitav ja teistmoodi. Töökaaslane Johnnie pakkus meile küüti ning meie, pisut skeptilisena võtsime selle pakkumise ka vastu. Tulemuseks oli politsei tavapärasest suurem huvi meie vastu, Johnnie tasuta ekskursioon jaoskonda, valutav tagumik ja bensuaurused pilgud. Kuid peale kaheteisttunnist seiklust jõudsime lõpuks Melbourne´i turvalisse ja sooja Linda ning Davidi koju. David on Johnnie vend, kes meile lahkelt oma kodu pakkus. Järgmisel päeval läksime suurlinnaga tutvuma, külastasime kuulsat Eureka torni ning veendusime veelkord, et oleme hingelt maakad. Melbourne´i pilvelõhkujad, pidev sagin ja hulluv liiklus ei jätnud just kõige sügavamat muljet. Oma turistiraamatust lugesin küll erinevate imeliste arhitektuurinäidete kohta, kuid kõrghoonete vahelt oli neid üsna raske leida. Kahjuks ei olnud meil ka väga palju aega ega motivatsiooni neid kunstiteoseid üles leida.

Juba järgmisel varahommikul alustasime uut reisi avastamaks Great Ocean Road´i (kole tõlge Suur Ookeanimaantee). Vaatasime üle kõik kuulsamad kohad nagu Erskine´i juga Otway rahvuspargis, Gibson Steps, 12 Apostlit (alles on neid oluliselt vähem), Loch Ard Gorge, The Arch, London Bridge and The Grotto. Kõige enam elevust pakkus meile Merliga ilmselt koaalade nägemine looduses. Seega vaatamata külmale ja vihmasele Austraalia sügis-talve ilmale oli meil tore reis ja me saime jälle uue kogemuse võrra rikkamaks.

Gibson Steps

12 Apostlit

Loch Ard Gorge

The Grotto

Kaks päeva hiljem avastasime end juba muinasjutulisest paradiisist nimega Blue Mountains. Seadsime end sisse minu värske sugulase eksootilisse hipimajja ja alustasime Sinimägede vallutamist. Esimesel päeval olime tüüpilised turistid Katoombas ja käisime legendaarseid Kolme Õde (Three Sisters) vaatamas ja tegime oma kõrgusekartusele adrenaliinikõdi Skyride´l. Kõigepealt sõitsime „puurirongiga“, millega sukeldusime 52 kraadise nurga all Sinimägede sügavusse, cableway´ga (gondliga) tõusime taas mägede tippu ja klaaspõhjaga gondliga kiikusime üle kuristiku.

Three Sisters in Echo Point

Järgmisel päeval algasid meie tõelised matkasellide seiklused. Sugulane Jake viis meid Leurasse bushwalk´i (maakeeli metsaradadel matkamine) tegema, mis meie hästi-toidetud organismidele oli nädala trenni eest. Vaated olid hingematvad ja päev oluliselt kosutavam kui tüüpilise turistina Echo Point´ is (vaateplatvorm Kolme Õe juures) aasialastega võidu pilte klõpsides.

Esmaspäeval tulid meile külla eesti tüdrukud Krissu, Katri ja Liisa, kellega teisipäeval läksime taas mägede võlusid avastama. Wentworth Falls (juga) on kindlasti üks meeldejäävamaid ja ilusamaid vaatepilte, mida Blue Mountains´is peab nägema. Lisaks teekond, mis selle kõige kogemiseks tuli ette võtta: lugematuil hulgal treppe, kaljusid ja turnimist. Aga see kõik oli seda kuhjaga väärt!

Wentworth Falls

Viimane ja vast kõige metsikum Leura bushwalk andis meile korraliku looduselaksu ja pani mõistma, et tavaline turist näeb enamasti vaid kommertslikke vaatamisväärsusi ja jääb tihti ilma kõige tõelisemast Austraalia loodusest, mida sa saad kogeda vaid tänu kohalikele. Meie puhul oli parimaks giidiks Jake.

Meie hipimaja

Lumivalguke ja Jake