Seljataga on sündmuste- ja emotsiooniderohke nädalavahetus. Eelmine nädal oli Elina, Asko ja Jochemi viimane töönädal ning seda tuletati meile meelde pea iga töötund. Seega reedel mõtlesin, et issand kui tore, et enam ei pea neid „reedel-on-meie-viimane-päev-ja-siis-me-teeme...“ jutte enam kuulma. Kuid peale viimast mädanenud paprikate sõda mu tunded muutusid. Vaadates neid mudaseid ja haisvaid, kuid armsaks saanud töökaaslasi mõistsin, et tegelikult jääme jälle ilma megaägedatest sõpradest ja meel läks üsna kurvaks. Kuid me olime plaaninud korralikku ärasaatmispidu, seega parim osa päevast ootas siiski ees. Õhtul kutsus pererahvas meid enda juurde grillile, kus seekord oli Želko naine valmistanud imemaitsvad road ja Merli pannud i-le täpi meeliülendava juustukoogiga. Mõnus.
Elina, Jochem ja Asko
Koju jõudes olid kõik väsinud ja pigem tõotas õhtu leida lõpu teki all kui pidu pannes. Aga eksisime. Peale paari ergutust, tegime õues lõkke, kus traditsioonide kohaselt põletati lahkunute tööriided. Hetke pärast ilmusid eikusagilt säraküünlad ja peagi küttis tantsumuusika kirgi ning ma sain silmipimestavalt särava, käsitööna valminud hõbepaberist abielusõrmuse. Need, kes kahtlesid abielu ehtsuses, said peagi tõestust, kui kirg leegina mu kapuutsist välja lõi. Ehk siis mu dressika kapuuts süttis säraküünaldest ja sain mälestuseks minu jaoks hiiglasliku kärssand äärtega augu. Ärge muretsege, mina jäin terveks, kõigest väike ehmatus ja mõni pisar.
Ühesõnaga õhtut meenutades kisub suu vägisi muigele ja mälestusi on kuhjaga. Äge!
Pühapäev oli eelmise nädala ilmselt kõige emotsionaalsem päev. Elina, Asko ja Jochem tuli ära saata ja see lõi meid Merliga kõvasti rivist välja. Kohutavalt kahju oli. Kuid elu on juba näidanud, et loodus tühja kohta ei salli ja ka meie toredasse seltskonda tulnud uusi liikmeid, näiteks silmailu pakkuv prantslane Nick.
Pühapäeva pärastlõuna veetsime Carnarvoni Aquatic Centre´s (ehk suures välibasseinis). Mängisime veekorvpalli ja naersime kõhukrampideni. Tore päev oli!
Carnarvon Jettyl
Eelmises blogis mainisin õhtusöögipidu. See toimus ja seltskond oli kirju: korealased, Hong Kongi rahvas, prantslased, hollandlane ja loomulikult meie 5 eestlast. Laud oli lookas maitsvaid roogasid. Saime ka korraliku pulkadega söömise koolituse. Lõpuks suutsime isegi ühe riisitera kaupa haarata, kuid eks meie üle saadi naerda ka. Igatahes megalahe pühapäev oli jällegi.
Aga et siis järgmiste uudisteni :-).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar